aadlik
Aadlik on inimene, kes kuulub aadlisse, st väärilisest päritolust pärit inimene, kes tavaliselt omab maaomandi ja sotsiaalselt kõrgemat seisust. Aadlikud moodustasid keskaegses ja varauusaegsetes Euroopa ühiskondades privileegitud kõrgemaid klassi.
Aadlik on aadlisse kuuluv isik, kes pärineb perekonnast, millele on omistatud aadliseisus. Aadlikud olid keskaegses ja varauusaegsetes Euroopa ühiskondades privilegeeritud ühiskonnaklass, kes omandas tavaliselt maavaldusi, õigusi ja poliitilisi volitusi. Aadlisse kuulumine oli sageli päritolust tulenevalt – aadlikud pärisid oma seisuse vanematelt. Aadlikkond andis kuuluvuse sotsiaalsel hierarhial, mis oli tavaliselt piiramatu ja seotud kindralikuliste, halduslike ja oiguslike kohustuste ja privileegidega. Eestis oli aadlik klass omandanud suure mõjuvõimu eriti Balti aadluse näol, kes kontrollisid maade omandust ja kohalikku valitsemist kuni 20. sajandini.
Etümoloogia
Laenatud keskhollandi keelest "adel" kaudu, mis omakorda pärineb germ. "athala" (esivanem, pärija). Seotud sõnadega "aadel" ja "aadlus".
Kasutusnäited
Keskaegne aadlik oli kohustatud kuningas teenima sõjaväes.
Mõne Eesti aadliku perekonna pärand on säilinud kuni tänapäevani.
Balti aadlikud olid Eesti ühiskonnas kaua aega kõrgeimal positsioonil.