ajaarvamine
Ajaarvamine on ajaühikute (aastad, kuud, päevad) süsteem ja nende loendamise viis. See on kalender- või kronoloogilise süsteemi alusel toimuv ajaline järjestamine.
Ajaarvamine on inimkonna ajalooliselt välja kujunenud süsteem aja mõõtmiseks ja järjestamiseks. See hõlmab ajaühikute defineerimiset (sekund, minut, tund, päev, nädal, kuu, aasta) ja nende organiseerimist kalendarisüsteemideks. Erinevad kultuurid ja religioosid on välja töötanud oma ajaarvamistarbi – näiteks Euroopa kasutab gregoriaanset kalendrit, moslemid kuukalendrit, juudid juudi kalendrit. Ajaarvamine on seotud astronoomiliste nähtustega nagu Päikese käik, Kuu faasid ja Maa orbitaalperiood. Tänapäeval on rahvusvaheline ajaarvamine oluline ühiskondliku tegevuse koordineerimiseks, kaubandusliku ja teadusliku tegevuse jaoks. Ajaarvamine peegeldab ka ajaloolis-kultuurilisi valikuid ja väärtusi, kuidas inimesed aega tajuvad ja organiseerivad.
Etümoloogia
Koostatud sõnast "aja" (millest, mis) ja "arvamine" (aritmeetiline tegevus, loendamine). Tähendus: aja loendamise tegevus ja süsteem.
Kasutusnäited
Eestis kasutatakse ajaarvamise alusena gregoriaanset kalendrit.
Vana-Egyptuses oli ajaarvamine seotud Niilusjõe üleujutustega.
Ajaarvamine on üks tsivilisatsiooni olulisemaid saavutusi.