akrediteerimine
Akrediteerimine on ametlik protsess, mille käigus sertifitseeritakse või tunnustatakse asutuse, programmi või spetsialisti vastavust kehtestatud standarditele ja nõuetele. See on kvaliteeditunnustus, mida antakse pärast järsku kontrolli ja hindamist.
Akrediteerimine on süstemaatiline ja ametlik protsess, mille kaudu tunnustatakse ja sertifitseeritakse, et haridusasutus, tervishoiuteenuse pakkuja, labor, sertifitseerimisasutus või muu organisatsioon vastab rahvusvaheliselt või riiklikult kehtestatud kvaliteedinõuetele ja standarditele. Selle eesmärk on tagada teenuste ja hariduse kõrge tase ning kaitsta avalikku huvi. Akrediteerimine toimub tavaliselt kolmandate osapoolte poolt, kes on sõltumatud hindajad, ja see põhineb rangete kriteeriumide, audiitide ja kontrollide süsteemil. Positiivne akrediteerimine annab organisatsioonile ametliku tunnustuse ja õiguse kutsuda end akrediteerituks. Protsess nõuab jätkuvat järelevalvet ja perioodilist uuendamist, et tagada standardite pidev täitmine.
Etümoloogia
Laenusõna inglise keelest "accreditation", mis pärineb ladina keelest "accreditare" (usalda, volitusta andmine). Laenati eesti keelde 20. sajandil, eriti hariduse ja tervishoidega seoses.
Kasutusnäited
Ülikooli akrediteerimine kestab viis aastat, misjärel tuleb protsess uuesti läbida.
Laborite akrediteerimine on kohustuslik, et need saaksid ametlikult testida proove.
Meditsiinikooli akrediteerimine rahvusvahelise organisatsiooni poolt kinnitas selle kõrge õppekvaliteedi.