alaealine

nimisõna|omadussõna ametlik õigus

Alaealine on isik, kes ei ole saavutanud seadusega määratud täisealine vanusepiiri, tavaliselt 18 aastat. Alaealistel on piiratumad õigused ja kohustused võrreldes täisealistega.

Alaealine on õigussubjekt, kelle vanus on väiksem seadusega määratud täisealise vanusest. Eesti seaduses loetakse alaealiseks isikut, kes ei ole 18. eluaastale jõudnud. Alaealistel on piiratumad õigused lepingute sõlmimisele, vara käitamisele ja teatud teenuste kasutamisele. Alaealistel on aga ka eriti suurenenud kaitse õigus erinevates valdkondades, nagu haridus, tervis ja turvalisus. Alaealisuse kategooria jagunevad omakorda väikeealiste (kuni 7 aastat), alaealisate ja noorte alaealisate alarühmadeks, millele kehtivad erinevad õiguslikud režiimid. Perekonna- ja kriminaalseaduses on alaealistel spetsiaalsed kaitsemeetmed ning nende vastu suunatud süütegude eest on ette nähtud rangemad karistused.

Etümoloogia

Soome-ugri päritolu. Koosneb eesliitest "ala-" (all, alla) ja sõnast "ealine" (vanusega seotud). Otseselt tähendab "all-ealine" ehk "alaealine".

Kasutusnäited

Poliitika keelas alaealisele alkoholi ja tubakatoodete müümise.
Alaealisena ei saa ta sõlmida lepingut ilma vanemate nõusolekuta.
Kool on kohustatud alaealist kaitsma ohtlike tööde eest.

Otsi järgmist sõna

Sõnad, mõisted ja teemad — selgitatud lihtsalt ja selgelt