alatoon

nimisõna tehniline kunst

Alatoon on muusikaline termin, mis tähistab heliloojale määratud madalat või madalamat heli- või häälekõrgust. See on vastassuunaline ülemtooni.

Alatoon on akustilise füüsika ja muusikateaduse termin, mis viitab tooni või heli omapärasele omadusele. Kui ülestoon on peatooni kohal olevad harmoonikakomponendid, siis alatoon on teoreetiline heli, mis asetseks peatooni all. Alatiski on alatoon harmoonilises analüüsis keeruline nähtus, sest loodus toodab peamiselt ülemtoone, mitte alatiski. Siiski kasutavad muusikateoreetikud ja heliloojad alatooni mõistet vastandina ülemtoonile. Alatoon on oluline muusikateaduses harmooniliste seeriate ja heli kvaliteedi mõistmisel.

Kasutusnäited

Helilooja kasutas alatooni mõistet oma teoreetilises käsitluses heli harmooniliste omadusvõ.
Muusikaakadeemias õpetas professor ülemtoonide ja alatoonide vastandamist.
Akustika uuringus võrreldi peatooni kõrgusel ja alatoonide teoreetilise asukoha vahel.

Otsi järgmist sõna

Sõnad, mõisted ja teemad — selgitatud lihtsalt ja selgelt