allamäge
Nõlva või künka alumine osa, mis langeb allapoole. Kuulub ka väljendisse "minema allamäge", mis tähendab halvenemist või langust.
Allamäge on geograafiline või topograafiline termin, mis tähistab künka, nõlva või kõrgendiku alumist osa, kuhu maastik langeb. Seda kasutatakse kirjeldamaks maastiku kaldenurka ja asukohta teiste objektide suhtes. Kujundlikus tähenduses "minema allamäge" iseloomustab negatiivseid muutusi, langust või halvenemist - olgu selleks tervis, materiaalne seisund, kvaliteet või edukus. Väljend on levinud eesti keeles kui metafoorne kirjeldus kehva arengukäigust. Allamäge on vastandus ülesmäele ja seda kasutatakse nii igapäevasel keelutusel kui kirjanduslikes tekstides.
Etümoloogia
Liitword: alla + mäge. "Alla" on polaarsõna (allapoole suundumine) ja "mägi" on maakirjelduslik termin. Sõnaühend on vana eesti päritoluga.
Kasutusnäited
Maja asub allamäge, seega vihm voolab selle juurest eemale.
Kui palju ta ka ei pingutanud, tema bisneeskäik läks allamäge.
Tee kulgeb paremale ja siis allamäge läbi metsa.