alus
Alus on ese või pind, millel midagi toetub või millele midagi paigaldatakse. Grammatikas on alus lauses olev sõna, mis tähistab isikut või asja, kelle kohta midagi väidetakse.
Alus on konkreetne ese või konstruktsioon, mis kannab ja toetab teist eseme või objekti. Näiteks laua alus on selle tugistruktuur, millel laud seisab. Alus võib olla ka pind või tasand, millele midagi paigaldatakse või millel midagi asub. Grammatikas nimetatakse aluseks laususisese sõna või sõnaühenti, mis väljendab isikut, asja või nähtust, kelle (mille) kohta lauses väidetakse. Alus on lause põhiline komponent koos öeldisega. Üldisemalt kasutatakse sõna "alus" metafoorselt, kui räägitakse millegi aluseks olemisest - näiteks usaldus on sõpruse alus.
Etümoloogia
Pärit protoindoeuroopa juurest *al- (tõsta, kanda), mis on seotud sõnadega "alane", "alam" ja muude keelte vastega (vrd. saksa keeles "Grund", inglise keeles "base").
Kasutusnäited
Klaasi alus kaitses puitu märgumise eest.
Lauses "Kass joob piima" on "kass" alus.
Edukus on raske töö alus.
Tugeva majapidamise alus on vastutuse tundmine.