amfetamiin

nimisõna tehniline teadus

Amfetamiin on stimuleeriv psühhoaktiivne aine, mis mõjutab kesknärvisüsteemi ja suurendab valvsust ning energiat. Seda kasutatakse meditsiiniliselt narkolepsiahaiguste ja tähelepanupuuduse raviks, kuid see on ka kuritarvitamise objektiks.

Amfetamiin on sünteetiline orgaaniline ühend, mis kuulub stimulantsete aineete kategooriasse. Keemiliselt on tegemist fenüülpropaaniini derivaadiga, mis toimib kesknärvisüsteemi stimulaatorina. Aine suurendab dopamiin- ja noradrenaliini väljalangust ajus, mis põhjustab valvsuse, tähelepanu ja energiatuse suurenemist. Meditsiinis kasutatakse amfetamiini tähelepanupuuduse hüperaktiivsushäire (ADHD) ja narkolepsiahaiguste raviks. Ühiskondlikus kontekstis on amfetamiin tuntud kui illegaalse kuritarvitamise aine, mis on paljudes riikides, sealhulgas Eestis, rangelt kontrollitud ja keelatud. Pikaajaline kasutamine võib põhjustada sõltuvust, kardiovaskulaarseid probleeme ja psüühilisi häireid.

Etümoloogia

Pärit kreekakeelsest liitesõnast: alfa (α) + metüülamiin, mis loodi 1887. aastal. Nimetus tuleneb keemilisest koosseisust.

Kasutusnäited

Arsti ettekirjutuse alusel võib patsient saada amfetamiini ravi ADHD raviks.
Politsei leitis ta kodust ebaseadusliku amfetamiini varudega.
Teaduslikes uuringutes on uuritud amfetamiini mõju kognitiivsetele funktsioonidele.

Otsi järgmist sõna

Sõnad, mõisted ja teemad — selgitatud lihtsalt ja selgelt