armuke
Armuke on armastuse objekt, kallim või armastatud inimene, kellega on romantiline suhe. Sõna on kasutatud eriti igilooliselt ja ilukirjanduslikus keeles.
Armuke on armastuse väljendus, armastatud inimene, kes on kellelegi kallis ja armastatud. Sõna on arhailisem ja poeetilisem variant sõnadest nagu armastatu, kallis või kalliim. Seda kasutatakse peamiselt ilukirjanduslikus ja romantikas kontekstis, kus rõhutatakse armastuse sügavust ja inimliku ühenduse intiimsust. Armuke võib viitata nii abikaasale, kihlatud inimesele kui ka romantilisele partnerile. Sõna omab teatavat sentimentaalset ja nostalgicult värvi, mis teeb selle populaarseks vanaaegsetes kirjutistes ja luuletes. Tänapäeva igapäevaelus kasutatakse seda vähem, kuid see säilitab oma keelelist ja kultuurilist väärtust eesti kirjanduslikus traditsioonis.
Etümoloogia
Tuletis sõnast "armu" (armastus), millele on lisatud diminutiivne liide "-ke". Seotud soome keelega, kus sarnane armoke/armaikanen.
Kasutusnäited
Tema armuke ootas teda iga päev rannas.
Vanades kirjade seas leidis ta armastuse tunnistused oma endisele armukele.
Luules kaunistab ta oma armuket vapra sõdurina, kes lahkus kodust.