basiilika
Basiilika on suur, pidulik kirikuhoone, mis tavaliselt on ristkülikukujuline ja jagunemine kesknave ja külgnavedeks. Seda kasutati algsel ajal usulisteks ja kogukonnalikel eesmärkidel.
Basiilika on ristkülikukujuline kirikuhoone, mis pärines Rooma arhitektuurist ja levis hilisantiikuses kristluse levimisega. Hoonet iseloomustab pikk kesknav, mis on kõrgem ja laiem kui külgnavad, ning tavaliselt lõpeb apsiidiga. Basiilikal on sageli transept, mis ristiub pikisuunaliste navedega, mille tõttu saab kogu hoone ristikujulise plaaniga. Basiilika esines nii usulikel kui ka avalike koosolekute eesmärkidel ning selle arhitektuurne lahendus tõestus väga otstarbekaks suurte ruumide loomiseks. Tänapäeval on basiilikat säilinud paljudes Euroopa linnades kui ajaloolist väärtust omavaid ehitisi, mis kannavad ära antiikaja ja keskaja arhitektuuri ja kunsti parandusi.
Etümoloogia
Ladinakeelsest sõnast basilica, mis tähendab "kuningliku kõrguse või ametlisuusega seotud maja". Pärineb kreekakeelsest basileus (kuningas).
Kasutusnäited
Rooma basiilika oli antiikaegne avalik hoone, kus toimusid kauplused ja kohtumenetlused.
Püha Peetri basiilika Vatikanis on üks suurimaid kirikuid maailmas.
Keskaegsed basiilikad ehitati tihtipeale linnakeskustesse, et mahutada suuri hulki usutaolisi.