dekreet

nimisõna ametlik õigus

Dekreet on riigipea või valitsuse poolt antud seaduse jõuga õigusakt, mis võetakse vastu ilma seadusandliku kogu tavapärase menetluseta.

Dekreet on õiguslik akt, mille annab välja riigipea, valitsus või muu kõrge riigivõimuorgan ja millel on seaduse jõud. Dekreeditega reguleeritakse tavaliselt olulisi riiklikke küsimusi, eriti erakorralistes olukordades või siirdeperioodidel, kui tavaline seadusandlik menetlus on aeglane või takistatud.

Ajalooliselt on dekrete kasutatud erinevates poliitilistes süsteemides. Tuntumad näited on Prantsuse revolutsiooni aegsed dekredid, Nõukogude Liidu dekredid pärast 1917. aasta revolutsiooni ning erinevate riikide presidendide dekreedid. Dekreteerimisõiguse ulatus sõltub riigi põhiseadusest ja valitsemiskorrast.

Tänapäeval on paljudes demokraatlikes riikides dekreetide andmise võimalused piiratud, et vältida võimude lahususe printsiibi rikkumist. Samas eriolukorras või sõjaseisukorra ajal võib dekreetide andmine olla vajalik kiireks reageerimiseks. Eestis kasutati dekrete eriti palju 1990. aastate alguses taasiseseisvumise perioodil.

Etümoloogia

Ladinakeelsest sõnast decretum 'otsus, määrus', mis tuleneb tegusõnast decernere 'otsustama, määrama'.

Kasutusnäited

Valitsus võttis vastu dekreedi, mis kehtestas erakorralise seisukorra pealinnas.
Revolutsioonijärgne võim legitimeeris oma otsuseid dekreteeringu teel.
President allkirjastas dekreedi, millega kuulutati välja rahvahääletus.

Otsi järgmist sõna

Sõnad, mõisted ja teemad — selgitatud lihtsalt ja selgelt