delta
Delta on jõe suudmealaks nimetatud territoorium, kus jõgi hargneb väiksemateks harudeks ja langeb meresse või järvesse. See on geograafiline nähtus, mis tekib setete kuhjumise tulemusena.
Delta on geomorfuuriline moodustis, mis tekib jõe suudmealal, kus jõgi suubub suuremasse veekogumisse nagu meri, järv või teine jõgi. Jõe poolt kaasavõetud setted (liiv, savid ja muud osaksesed) kuhjuvad veekogumi kaldale, moodustades literate ja hargnevaid kanaleid. Delta nimetus pärineb kreeka tähestiku neljandast tähest Δ (delta), mille kuju meenutab paljude deltade õhuvaates nähtavat kolmnurkset või hargneval kuju. Kuulsaimad deltaad maailmas on Niilusse jõe delta Egiptuses ja Ganga-Brahmaputra delta Bangladeshis. Deltaad on äärmiselt viljakad piirkonnad, kuid ka väga haavatavad kliima muutuse ja meretaseme tõusu suhtes.
Etümoloogia
Pärineb kreeka tähestiku neljandast tähest Δ (delta), millele kolmnurkse deltade kuju sarnaneb.
Kasutusnäited
Niilusse delta on üks maailma suurimaid ja kõige viljakamaid deltaasid.
Võrtsjõe delta Läänemeres on oluline linnukaitsealal.
Danubi delta Musta meris on UNESCO maailmapärandi ala.