detonatsioon
Detonatsioon on plahvatus, mis tekib kui plahvatus aine äkki lagunevad ja vabastavad suure koguse energiat ning gaase. See on keemiline reaktsioon, mis levib väga kiiresti.
Detonatsioon on plahvatuslik keemiline reaktsioon, milles plahvatusohtlik aine (näiteks dünamitt, TNT või muud eksplosiivsed ained) laguneb ja vabaneb tohutu kiiresti energiat, kuuma gaase ja rõhulaineid. Detonatsiooni iseloomustab väga kiire reaktsiooni levimiskiirus, mis ületab helikiirust, tekitades lööklaine. See erineb deflagratsioonist, kus põlemine levib aeglasemalt. Detonatsiooni kasutatakse nii tööstuses (kaevanduses, ehituses), sõjanduses kui ka teadusuuringutes. Kontrollitud detonatsiooni abil purustatakse kivimit, puustatakse hoones ning teadlased uurivad reaktsioonide mehhanisme. Detonatsiooni ohutu käitlemine nõuab spetsialiste ja range ohutusreeglite järgimist.
Etümoloogia
Ladina keelest "detonare" (detonāre) - "äärmuseni viia, lõksu paista". Sõna on tuletatud ladinakeelsest eesliitest "de-" ja verbist "tonāre" (kõlistama, müristama).
Kasutusnäited
Kaevanduses kasutati detonatsiooni mineraalide väljapuurimiseks.
Kontrolli all viidud detonatsiooni abil ohtlike hoonete lammutatakse turvaliselt.
Füüsikud uurisid detonatsiooni levimiskiirust erinevates materjaalides.