digiühiskond
Digiühiskond on ühiskond, kus avalikud teenused, äri, haridus ja suhtlus toimuvad peamiselt digitaalselt ning kodanikel on lai juurdepääs interneti- ja e-teenustele. Eesti on üks tuntumaid digiühiskonna eeskujusid maailmas.
Digiühiskond on ühiskonnakorraldus, kus digitaalsed lahendused ja infotehnoloogia on tugevalt integreeritud igapäevaellu ning avalikesse teenustesse. Selles ühiskonnas saavad inimesed enamiku igapäevaseid toiminguid teha internetis: näiteks esitada maksudeklaratsioone, hääletada valimistel, saada arstiabi ning pidada ametlikku suhtlust riigi ja ettevõtetega. Digiühiskonna aluseks on üldjuhul toimiv digitaalne infrastruktuur, lai internetiühendus, elektrooniline isikutunnistus ning usaldusväärne andmeside. Eesti on rahvusvaheliselt tuntud kui üks arenenumaid digiühiskondi. Siinsed lahendused nagu e-riik, digitaalne allkiri, e-residentsus, i-hääletamine ja X-tee on saanud eeskujuks paljudele teistele riikidele. Eesti kodanikud saavad ligikaudu 99% avalikest teenustest kätte interneti teel, mis muudab igapäevaelu lihtsamaks ja säästab aega. Digiühiskonna väljakutsed hõlmavad andmeturvet, digitaalset lõhet (mõned inimesed ei oska või ei saa digilahendusi kasutada) ning sõltuvust tehnoloogiast. Samas pakub digiühiskond suurt tõhusust, läbipaistvust ning võimalust osaleda demokraatlikes protsessides sõltumata asukohast.
Kasutusnäited
Eesti digiühiskond võimaldab inimestel hääletada kodust arvuti taga.
Koroonapandeemia näitas digiühiskonna eeliseid, sest paljud teenused töötasid sujuvalt ka distantsilt.
Digiühiskonna arendamine nõuab pidevat investeeringut nii tehnoloogiasse kui ka inimeste digipädevuse tõstmisse.