dogma
Dogma on kindlaks määratud usulause või õpetus, mida peetakse tingimusteta tõeseks ega seata kahtluse alla. Laiemalt tähendab dogma mis tahes kinnisideed või põhimõtet, mida ei lubata vaidlustada.
Dogma on usulause, õpetuse või põhimõtte element, mida käsitatakse absoluutse ja vaidlustamatu tõena. Algselt ja kõige täpsemas tähenduses kasutatakse sõna kristlikus teoloogias, kus dogmad on kiriku ametlikult kinnitatud usutõed, nagu kolmainsuse õpetus või ristilöömine. Sellised dogmad moodustavad usuliste veendumuste tuuma ja nende eitamine võib viia ketserluseni.
Laiemas kasutuses tähistab dogma igasugust kinnist, paindamatut veendumust või õpetust, mida ei tohi kriitiliselt hinnata ega vaidlustada. Sel juhul kannab sõna sageli negatiivset varjundit, vihjates mõtlemise jäikusele ja intellektuaalsele suletusele. Dogmaatilisust seostatakse sageli ideoloogiate, poliitiliste suundumuste või isegi teaduslike paradigmadega, mis on muutunud liiga jäigaks.
Dogma erineb teooriatest ja hüpoteesidest selle poolest, et viimased põhinevad tõendusmaterjalil ja on avatud ümberhindamisele, samas kui dogma nõuab tingimusteta usku ja allumist. Filosoofias on dogmatismi kritiseerinud paljud mõtlejad, rõhutades kriitilist mõtlemist ja avatust uutele ideedele.
Tänapäeval kasutatakse sõna nii religioossetes kontekstides, kirjeldamaks ametlikke usulauseid, kui ka igapäevakeeles, tähistamaks igasugust kinnistunud mõtteviisi või paindamatut põhimõtet.
Laiemas kasutuses tähistab dogma igasugust kinnist, paindamatut veendumust või õpetust, mida ei tohi kriitiliselt hinnata ega vaidlustada. Sel juhul kannab sõna sageli negatiivset varjundit, vihjates mõtlemise jäikusele ja intellektuaalsele suletusele. Dogmaatilisust seostatakse sageli ideoloogiate, poliitiliste suundumuste või isegi teaduslike paradigmadega, mis on muutunud liiga jäigaks.
Dogma erineb teooriatest ja hüpoteesidest selle poolest, et viimased põhinevad tõendusmaterjalil ja on avatud ümberhindamisele, samas kui dogma nõuab tingimusteta usku ja allumist. Filosoofias on dogmatismi kritiseerinud paljud mõtlejad, rõhutades kriitilist mõtlemist ja avatust uutele ideedele.
Tänapäeval kasutatakse sõna nii religioossetes kontekstides, kirjeldamaks ametlikke usulauseid, kui ka igapäevakeeles, tähistamaks igasugust kinnistunud mõtteviisi või paindamatut põhimõtet.
Etümoloogia
Kreeka keelest δόγμα (dogma) 'arvamus, määrus, otsus', mis tuleneb verbist δοκεῖν (dokein) 'tunduma, arvama'. Ladina keele kaudu dogma jõudis euroopalikesse keeltesse.
Kasutusnäited
Katoliku kiriku dogmad määratlevad kristliku usu põhitõed.
Ta ei sallinud mingit dogmat ja armastas kõike kahtluse alla seada.
Teaduses ei tohiks ükski teooria muutuda puutumatuks dogmaks.
Partei poliitilised dogmad takistasid paindlikku reageerimist muutustele.