düstoopia
Düstoopia on kujuteldav ühiskond või maailm, kus valitsevad rõhumine, kannatus ja ebaõiglus. Kirjanduses ja kunstis kujutatakse düstoopiat tulevikuvisioonina, mis hoiatab võimalike ohtlike arengute eest.
Düstoopia on fiktsionaalne ühiskonnakorraldus või maailm, mida iseloomustavad totalitaarne võim, inimõiguste rikkumine, vabaduse puudumine ja inimeste allasurumise süsteem. See on vastandmõiste utoopiale ehk ideaalühiskonnale.
Düstoopilisi maailmu kujutatakse eelkõige ilukirjanduses ja filmides, kus need toimivad hoiatusena võimalike ühiskondlike, poliitiliste või tehnoloogiliste ohtude eest. Tüüpilised düstoopia elemendid on jälgimisühiskond, mõttekontroll, keskkonnakatastroof, üliinimeste ja alainimeste eristamine või tehnoloogia kuritarvitamine.
Tuntumaid düstoopilisi teoseid on George Orwelli "1984", Aldous Huxley "Hea uus ilm", Margaret Atwoodi "Teenijanna lugu" ja Ray Bradbury "Fahrenheit 451". Žanrina on düstoopia populaarne nii täiskasvanute kui ka noortekirjanduses.
Düstoopia mõiste kasutatakse ka laiemalt kirjeldamaks reaalse ühiskonna või olukorra negatiivseid jooni, mis meenutavad fiktsionaalses düstoopias kujutatut. Sel juhul räägitakse düstoopilisest arengusuunast või düstoopilisest stsenaariumist.
Düstoopilisi maailmu kujutatakse eelkõige ilukirjanduses ja filmides, kus need toimivad hoiatusena võimalike ühiskondlike, poliitiliste või tehnoloogiliste ohtude eest. Tüüpilised düstoopia elemendid on jälgimisühiskond, mõttekontroll, keskkonnakatastroof, üliinimeste ja alainimeste eristamine või tehnoloogia kuritarvitamine.
Tuntumaid düstoopilisi teoseid on George Orwelli "1984", Aldous Huxley "Hea uus ilm", Margaret Atwoodi "Teenijanna lugu" ja Ray Bradbury "Fahrenheit 451". Žanrina on düstoopia populaarne nii täiskasvanute kui ka noortekirjanduses.
Düstoopia mõiste kasutatakse ka laiemalt kirjeldamaks reaalse ühiskonna või olukorra negatiivseid jooni, mis meenutavad fiktsionaalses düstoopias kujutatut. Sel juhul räägitakse düstoopilisest arengusuunast või düstoopilisest stsenaariumist.
Etümoloogia
Kreeka keele sõnadest dys 'halb, raske' ja topos 'paik', tähendab otseselt 'halba paika' või 'halba ühiskonda', moodustatud utoopia vasturõhuna.
Kasutusnäited
George Orwelli romaan "1984" on üks mõjukamaid düstoopia kujutusi maailmakirjanduses.
Filmis kujutatud düstoopia põhines ühiskonnal, kus tehisintellekt kontrollis kõiki inimeste otsuseid.
Paljud teadusulme autorid hoiatavad oma düstoopia teostes liigsete jälgimisvõimaluste eest.
Kliimakriisi süvenedes muutuvad keskkonnaliku düstoopia stsenaariumid üha reaalsemaks.