egoism
Egoism on käitumisviis või ellusuhtumisviis, mille puhul inimene lähtub peamiselt oma huvidest ja vajadustest, pööramata tähelepanu teiste inimeste huvidele või heaolule.
Egoism on käitumisviis, hoiak või ellusuhtumisviis, mille korral inimene seab oma huvid ja vajadused teiste omadest oluliselt kõrgemale. Egoist tegutseb eelkõige enda heaolu nimel, võtmata arvesse teiste inimeste tundeid, huve ega vajadusi.
Filosoofias ja eetikas eristatakse mitmeid egoismivorme. Psühholoogiline egoism väidab, et kõik inimteod lähtuvad paratamatult enesehuvist. Eetiline egoism aga väidab, et inimene peaks käituma oma huvidest lähtuvalt, sest see on moraalselt õige. Egoism ei tähenda tingimata pahatahtlikkust või teiste kahjustamist, vaid pigem teiste huvide ignoreerimist oma eesmärkide saavutamisel.
Igapäevases keelekasutuses on egoismil valdavalt negatiivne tähendus, kirjeldades omakasu taotlevat ja teisi mittearvestavat käitumist. Egoismi vastandiks peetakse altruismi – teiste heaolust hoolimist ja nende huvide arvestamist. Mõõdukas enesehooldus ja oma vajaduste eest seismine ei tähenda tingimata egoismist, vaid tervet enesehinnangut.
Filosoofias ja eetikas eristatakse mitmeid egoismivorme. Psühholoogiline egoism väidab, et kõik inimteod lähtuvad paratamatult enesehuvist. Eetiline egoism aga väidab, et inimene peaks käituma oma huvidest lähtuvalt, sest see on moraalselt õige. Egoism ei tähenda tingimata pahatahtlikkust või teiste kahjustamist, vaid pigem teiste huvide ignoreerimist oma eesmärkide saavutamisel.
Igapäevases keelekasutuses on egoismil valdavalt negatiivne tähendus, kirjeldades omakasu taotlevat ja teisi mittearvestavat käitumist. Egoismi vastandiks peetakse altruismi – teiste heaolust hoolimist ja nende huvide arvestamist. Mõõdukas enesehooldus ja oma vajaduste eest seismine ei tähenda tingimata egoismist, vaid tervet enesehinnangut.
Etümoloogia
Ladina sõnast ego 'mina' ja kreeka järelliite -ismos kaudu. Termin kujunes välja 18. sajandil prantsuse ja saksa filosoofias.
Kasutusnäited
Tema egoism tuli eriti selgelt esile, kui ta keeldus aitamast kolleege, kes olid talle varem palju toetust pakkunud.
Vanemate ülesanne on leida tasakaal lapse egoismiga, õpetades talle jagamist ja kaaslaste arvestamist.
Filosoofia ajaloos on peetud pikki vaidlusi selle üle, kas inimkäitumine põhineb alati egoismil või on tõeline ennastohverdav altruism võimalik.