elatisraha
Elatisraha on seadusega kindlaks määratud rahaline toetus, mida üks isik (tavaliselt vanem) maksab teise ülalpidamiseks, kõige sagedamini lapse või endise abikaasa toetuseks.
Elatisraha on perioodiline rahaline kohustus, mille eesmärk on tagada teise isiku majanduslik toimetulek ja vajalike elamiskulude katmine. Elatisraha maksmise kohustus tuleneb perekonnaseadusest ja võib tekkida erinevatel alustel. Kõige sagedamini puudutab elatisraha lapsi – vanem, kes ei ela lapsega koos, on kohustatud maksma elatist lapse kasvatamiseks ja ülalpidamiseks. Elatisraha suurus määratakse lähtuvalt lapse vajadustest ja vanema maksvõimest, arvestades mõlema vanema sissetulekuid. Elatist võib maksta ka endisele abikaasale pärast lahutust, kui endine abikaasa ei suuda ennast ise ülal pidada (näiteks terviseprobleemide, väikese lapse hooldamise või vanuse tõttu). Samuti võib elatisraha maksmise kohustus tekkida täiskasvanud lastele vanemate ülalpidamiseks, kui vanemad on abivajajad ega suuda ise oma eluks hakkama saada. Elatisraha suuruse kokkuleppe võivad pooled sõlmida omavahel või selle määrab kohus. Kui elatisraha jääb maksmata, saab selle sissenõudmiseks pöörduda kohtutäituri poole.
Kasutusnäited
Kohus määras isale kohustuse maksta elatisraha lapsele 300 eurot kuus.
Pärast lahutust pidi ta hakkama maksma endisele abikaasale elatisraha kolmeks aastaks.
Kui elatisraha jääb maksmata, võib kohtutäitur palgalt arestida.