hooldusõigus
Hooldusõigus on vanema õigus ja kohustus oma last kasvatada, tema eest hoolitseda ning teha lapse elu puudutavaid olulisi otsuseid. Hooldusõigus hõlmab lapse igapäevast hooldamist, tema haridusteede valikut, arstiabi otsustamist ja vara valitsemist.
Hooldusõigus on Eesti perekonnaseaduses sätestatud vanema õiguste ja kohustuste kogum, mis annab vanemale õiguse ja kohustuse oma alaealise lapse eest hoolitseda. Hooldusõigus hõlmab lapse kasvatamist, tema hariduse ja tervishoiu korraldamist, elukoha määramist ning lapse varaga seotud otsuste tegemist. Mõlemal vanemal on lapse suhtes võrdne hooldusõigus, mis ei muutu automaatselt ka vanemate lahutuse korral. Hooldusõiguse teostamisel peavad vanemad lähtuma eelkõige lapse huvidest. Kui vanemad ei suuda hooldusõiguse küsimustes kokkuleppele jõuda, võib kohus määrata hooldusõiguse ühele vanemale või jagada hooldusõigust puudutavate otsuste tegemise õigused vanemate vahel. Hooldusõigust võib kohus piirata või sellest võib vanem ilma jääda, kui ta ei täida oma kohustusi või ohustab lapse heaolu. Hooldusõigus lõpeb üldjuhul lapse täisealiseks saamisel ehk 18-aastaseks saamisel.
Kasutusnäited
Pärast lahutust jäi hooldusõigus mõlemale vanemale, kuid laps jäi elama ema juurde.
Kohus otsustas hooldusõiguse küsimuses lapse huvide kaitseks.
Vanematel on võrdne hooldusõigus ja nad peavad olulistes küsimustes kokkuleppele jõudma.