elatis
Elatis on regulaarne rahaline toetus, mida üks isik on kohustatud maksma teise isiku ülalpidamiseks, kõige sagedamini lapse või endise abikaasa ülalpidamiseks pärast lahutust.
Elatis on õigustermin, mis tähistab regulaarset rahalist toetust, mida üks isik maksab teise isiku ülalpidamiseks seadusest või kohtuotsusest tulenevalt. Kõige levinum on lapsele makstav elatis, mida lapsevanem maksab lapse igapäevaste vajaduste katmiseks, kui lapsevanemad ei ela koos. Elatise suurus määratakse lähtuvalt lapse vajadustest ja vanema maksesuutlikkusest, ning seda saab kokku leppida vanemate vahel või määrab kohus. Elatis tuleb maksta regulaarselt, tavaliselt igakuiselt, ja selle tasumata jätmine võib kaasa tuua sundraha või muud õiguslikud tagajärjed. Lisaks lapse elatisele võib esineda ka abikaasa elatist, mida endine abikaasa peab maksma teisele abikaasale pärast lahutust, kui too vajab majanduslikku tuge. Samuti võib kohustus maksta elatist tekkida vanemate suhtes, kui nad on abivajajad ja ei suuda ise ennast ülal pidada. Elatise maksmine on seadusest tulenev kohustus, mida reguleerib perekonnaseadus.
Etümoloogia
Tuleneb tegusõnast «elama», tähistades vahendeid, mis on vajalikud elatuseks ehk ülalpidamiseks.
Kasutusnäited
Kohus määras isale kohustuse maksta lapsele elatist 300 eurot kuus.
Pärast lahutust leppisid endised abikaasad kokku, et elatis makstakse otse lapse arvele.
Elatise maksmata jätmise korral võib kohtutäitur algatada sissenõudmise.