eestkoste
Eestkoste on õiguslik suhe, kus kohtu määratud eestkostja esindab ja kaitseb isiku huve, kes ise ei suuda oma õigusi teostada, tavaliselt alaealise lapse või piiratud teovõimega täiskasvanu puhul.
Eestkoste on perekonnaseaduses sätestatud õiguslik institutsioon, mille puhul kohus määrab eestkostja esindama ja kaitsma isiku huve, kes ise ei ole võimeline oma õigusi teostama ega kohustusi täitma. Eestkoste rakendatakse peamiselt kahel juhul: kui laps on jäänud ilma vanemliku hoolitsuseta (vanemad on surnud, vanemliku hoolitsuse õigus võetud või vanemad ei saa täita oma kohustusi) või kui täiskasvanu teovõime on piiratud tema tervisliku seisundi tõttu. Eestkostja määrab kohus, arvestades eelkõige eestkostetava huvisid. Eestkostja ülesandeks on tagada eestkostetava isikuhooldus, majanduslike huvide kaitse ja esindamine õigustoimingutes. Eestkoste erineb isikuhooldusõigusest või eestkostevanuemaks olemisest – tegemist on ametliku kohtu otsusega seatud õigusliku kohustusega, mitte vabatahtliku kokkuleppega. Eestkostja tegevust kontrollib kohalik omavalitsus, kellele eestkostja peab andma aru eestkostetava varaga tehtud toimingute kohta. Eestkoste lõpeb, kui selle eeldused kaovad – näiteks laps saab täisealiseks, tema võtavad hooldusõiguse alla bioloogilised vanemad või täiskasvanu teovõime taastatakse.
Etümoloogia
Sõna koosneb eesliitelaadsest osast 'eest-' (tähistab kellegi või millegi eest seismist, kaitsmist) ja sõnast 'koste' (vrd 'kostja', 'kohtukostja' – keegi, kes kellegi eest vastutab või seisab).
Kasutusnäited
Pärast mõlema vanema surma määras kohus lapse eestkoste tema vanaemale.
Eestkoste määratakse, kui isik ei suuda oma tervisliku seisundi tõttu ise oma õigusi kaitsta.
Eestkostja peab kohalikule omavalitsusele aru andma eestkoste all oleva isiku vara kasutamise kohta.