elurikkus
Elurikkus ehk bioloogiline mitmekesisus on elusolendite mitmekesisus Maal või teatud piirkonnas, hõlmates liikide arvu ja varieeruvust, ökosüsteemide mitmekesisust ning geneetilist varieeruvust.
Elurikkus ehk bioloogiline mitmekesisus on kõigi elusolendite – loomade, taimede, seente, bakterite ja teiste mikroorganismide – mitmekesisus ning nende moodustatavate ökosüsteemide ja elupaikade varieeruvus. Elurikkust vaadeldakse tavaliselt kolmel tasandil: liikide mitmekesisus (erinevate liikide arv ja levik), geneetiline mitmekesisus (pärilike omaduste varieeruvus liikide sees) ja ökosüsteemide mitmekesisus (erinevate elukogukondade ja nende keskkonna mitmekesisus). Elurikkus on oluline inimkonna ellujäämise seisukohast, kuna see tagab ökosüsteemide stabiilsuse, toidu, ravimite ja paljude muude ressursside kättesaadavuse. Elurikkuse vähenemine ja liikide väljasuremise kiirenemine on tänapäeval üks suurimaid keskkonnaprobleeme, mida põhjustavad peamiselt inimtegevus, elupaikade hävimine, saastatus ja kliimamuutused. Eestis on elurikkuse kaitse all paljud liigid ja kaitsealad, mis aitavad säilitada meie looduse mitmekesisust. Elurikkuse hoidmine on üks jätkusuutliku arengu põhimõtteid ja rahvusvaheliste keskkonnakokkulepe keskne teema.
Etümoloogia
Liitsõna: elu + rikkus. Eestikeelne vaste ingliskeelsele terminile biodiversity.
Kasutusnäited
Eesti metsad on tuntud oma suure elurikkuse poolest.
Kliimamuutused ohustavad planeedi elurikkust ja paljude liikide ellujäämist.
Kaitsealade loomine aitab säilitada piirkonna elurikkust.