hämming
Hämming on segadus, ebakindlus või häiritus, mis takistab selget mõtlemist või tegutsemist. Psühholoogias ka tundeseisund, kus inimene tunneb end ebamugavalt, arusaamatult või segaduses.
Hämming on seisund, kus inimene tunneb segadust, ebakindlust või hämmeldust, mis takistab tal selgelt mõelda või otsustada. See võib tekkida ootamatu olukorra, üllatava teabe või vastuoluliste signaalide tõttu. Hämming väljendub sageli kõhkluses, kohmakuses või võimetuses kiiresti reageerida. Psühholoogias kirjeldatakse hämmingut kui tundeseisundit, mis tekib siis, kui inimese ootused ja tegelikkus ei ühti või kui ta ei tea, kuidas olukorras käituda. See võib ilmneda näiteks ebamugava olukorra, ootamatu küsimuse või üllatava sündmuse puhul. Igapäevaelus kasutatakse sõna sageli kirjeldamaks hetke, mil keegi on sõnatu, ei tea, mida öelda, või tunneb end segaduses. Hämming võib olla lühiajaline reaktsioon või püsivam tunne, mis mõjutab käitumist ja suhtlemist.
Etümoloogia
Tuletatud tegusõnast «hämmama», mis tähendab segadusse ajama või häirimast. Sõnatüvi seotud ka sõnaga «hämm» (hämmastus).
Kasutusnäited
Ootamatu küsimus tekitas temas hetkelise hämmingu.
Ta ei suutnud hämmingust üle saada ja seisis vait.
Esimene kohtumine põhjustas kerget hämmingut mõlemal poolel.