hävituslennuk
Hävituslennuk on sõjalennuk, mis on mõeldud peamiselt õhuvõitluseks teiste lennukite vastu ning õhuruumi kaitseks. Need on kiired, manööverdamisvõimelised ja relvastatud õhk-õhk rakettidega.
Hävituslennuk on sõjalise lennunduse õhusõiduk, mille peamine ülesanne on hävitada vaenlase lennukeid õhuvõitluses ja kaitsta õhuruumi. Hävituslennukid on projekteeritud suure kiiruse, suurepärase manööverdamisvõime ja tugeva relvastuse jaoks, kusjuures nende peamiseks relvastuseks on õhk-õhk raketid ja suurtükid. Kaasaegsed hävituslennukid võivad lendada üle helikiiruse ja on varustatud keerukate radarisüsteemide ning elektroonikaga. Hävituslennukeid liigitatakse põlvkondade järgi, kus viienda põlvkonna hävitajad (nt F-35, Su-57) omavad varjutusvõimet ja kõrgtehnoloogilist süsteemide integratsiooni. Paljud kaasaegsed hävituslennukid on mitmeotstarbeline ehk suudavad täita ka maa- ja meremärklaste ründamise ülesandeid, kuid nende esmane roll jääb õhuvõitluseks. Eesti õhuruumi kaitsevad NATO liitlaste hävituslennukid, kes teostavad Balti õhuturbe missiooni (Baltic Air Policing) Ämari lennubaasis.
Etümoloogia
Eestikeelne liitsõna: hävitus (hävitamine) + lennuk. Otsetõlge ingliskeelsest terminist «fighter aircraft» või «fighter jet».
Kasutusnäited
NATO hävituslennukid tõusid õhku tundmatu õhusõiduki tuvastamiseks.
Ämari lennuväljal paiknevad liitlaste hävituslennukid, kes kaitsevad Balti riikide õhuruumi.
Kuues põlvkonna hävituslennukite arendamine on juba käimas mitmes riigis.