hell
Hell on sõna, mis tähistab eesti keeles heli, mille sagedus on kõrgem kui teise võrreldava heli sagedus, näiteks «heledam toon» muusikas või «hele hääl». Samuti kasutatakse seda valguse kohta, mis on eredam või valkjam.
1. Heli kohta: kõrge sagedusega, kõrget tooni omav. Muusikas ja helide kirjeldamisel viitab hele heli kõrgema sagedusega helidele, mis erinevad madalate, tumedate või bassihäälikute-helidest. Näiteks lastel on tavaliselt heledamad hääled kui täiskasvanutel, samamoodi on klaveri ülemised klahvid helemate toonidega kui alumised. 2. Valguse kohta: ereda, valkja või valget värvi lähedase tonaalsusega. Hele tuba tähendab valgusküllast ruumi. Heledad värvid on näiteks helekollane, heleroheline või helesinine – värvitooni kohta, mis on seotud valge värvi lisandumisega. Hele nahk tähistab valkjat, kahvatut nahatoni. 3. Üldisemalt: selge, läbipaistev, puhtas. Võib viidata ka meeleolule või olekule, näiteks «hele meel» tähendab rõõmsat, positiivset meelsust.
Etümoloogia
Soome-ugri päritolu sõna, sugulussõnad esineb soome keeles (heleä) ja teistes läänemeresoome keeltes.
Kasutusnäited
Lapse hele hääl kostis üle kogu õue.
Suviti muutub tema nahk päikese käes tumedamaks, talvel on see taas hele.
Klaveri heledad klahvid asuvad instrumendi paremas servas.
Tuba mõjub heleda värvi tõttu avaramana.
Sopran laulab heleid noote, bass aga madalaid.