hiline
Hiline on omadussõna, mis tähendab tavalisest või oodatust hiljem toimuvat, hilinenud või õhtusel/öisel ajal esinevat.
Hiline on omadussõna, mis kirjeldab ajalises mõttes tavalisest või oodatust hiljem toimuvat. Sõna põhitähendused jagunevad kolme rühma: 1. Tavalisest või kokkulepitust hiljem toimuv, hilinenud. Näiteks hiline saabumine, hiline kevad, hiline õun (sort, mis valmib hiljem). 2. Päeva või aasta hilises osas toimuv, õhtune või öine. Näiteks hiline õhtu, hiline sügis. 3. Ajaloolises kontekstis mingit perioodi lõpuosa tähistav. Näiteks hiline keskaeg, hiline antiik. Sõna kasutatakse sageli ka võrdlusastmetes: hilisem, hiliseim. Eesti keeles on hiline väga tavaline omadussõna, mida kasutatakse igapäevaselt nii aja, kalendri, bioloogia kui ka ajaloo kontekstis. Vastand on 'varajane' või 'varane'.
Etümoloogia
Tuletis sõnast 'hilja', mis on vanast ajamäärsõnast pärit. Liide -ne moodustab omadussõna.
Kasutusnäited
Ta saabus koosolekule hilise tuleku pärast vabandades.
Hiline sügis on sageli vihmane ja tuuline.
See on hiline õunasort, mis valmib alles oktoobris.
Hilisel õhtutunnil olid tänavad juba tühjad.
Keskaeg jaguneb varakeskaegse ja hilise keskaja perioodi.