hooletus

nimisõna neutraalne õigus

Hooletus on käitumine, kus inimene ei ole piisavalt tähelepanelik, ettevaatlik või hoolikas, jättes täitmata oma kohustused või põhjustades sellega kahju.

Hooletus on käitumisviis, kus inimene ei ole piisavalt tähelepanelik, hoolikas või ettevaatlik ning jätab täitmata oma kohustused või põhjustab oma tegevuse või tegevusetusega kahju. Hooletus esineb siis, kui inimene ei käitu nii, nagu mõistlik ja asjatundlik isik samas olukorras käituks. Õiguskeeles on hooletus oluline mõiste tsiviil- ja kriminaalõiguses. Tsiviilõiguses tähendab hooletus olukorda, kus isik rikub oma kohustust või põhjustab kellelegi kahju, sest ta ei olnud piisavalt hoolikas. Näiteks võib hooletu juht põhjustada liiklusõnnetuse või hooletu töövõtja jätta ehitustöö pooleli. Kriminaalõiguses eristatakse tahtlikku ja hooletusest toime pandud tegu – hooletus on kergemalt karistatav. Igapäevaelus kirjeldab hooletus üldisemalt hoolimatut, tähelepanematut või laisklevat suhtumist oma tegevusse, mis võib põhjustada vigu, õnnetusi või ebameeldivaid tagajärgi. Hooletuse vastand on hoolsus ehk hoolikas ja vastutustundlik käitumine.

Etümoloogia

Tuleneb sõnast «hooletu», mis koosneb osistest «hool» (hoolitsemine, mure) ja liide «-tu» (millegi puudumist väljendav).

Kasutusnäited

Kohus leidis, et õnnetus juhtus juhi hooletuse tõttu.
Arsti hooletus ravi määramisel võib põhjustada tõsiseid terviseprobleeme.
Töötaja hooletuse tõttu läks oluline dokument kaduma.

Otsi järgmist sõna

Sõnad, mõisted ja teemad — selgitatud lihtsalt ja selgelt