hoolimatus
Hoolimatus on omadus või käitumine, kus inimene ei pööra piisavalt tähelepanu oma tegudele, kohustustele või teiste inimeste vajadustele, tegutsedes hooletult või vastutustundetult.
Hoolimatus on käitumisviis või iseloomuomadus, kus inimene ei pööra piisavalt tähelepanu oma tegudele, kohustustele või ümbritsevale. Hoolimatu inimene võib unustada olulisi asju, teha vigu, mida oleks saanud vältida, või tegutseda ilma tagajärgedele mõtlemata. Hoolimatus võib avalduda igapäevaelus näiteks unustamise, korratu käitumise või ettevaatamatusena. Õiguslikult on hoolimatus oluline mõiste, mis tähistab süü vormi kergemas astmes võrreldes tahtlusega. Hoolimatust esineb siis, kui isik ei ettenäe oma teo võimalikke tagajärgi, kuigi oleks pidanud ja saanud neid ette näha, või kui ta küll näeb tagajärgi ette, kuid loodab põhjendamatult nende ärajäämisele. Näiteks liikluses võib hoolimatus viia õnnetuseni, tööl võib see põhjustada vigu või kahjusid. Hoolimatus erineb tahtlusest selle poolest, et inimene ei soovi halba tagajärge teadlikult, kuid tema käitumine on siiski ettevaatamatu või vastutustundetu.
Etümoloogia
Tuleneb sõnast «hooletu», mis koosneb osisest «hool» (tähelepanu, mure) ja eitavast järelliitesarnasest elemendist, ning abstraktset omadust märkivast järelliitesarnasest «-matus».
Kasutusnäited
Tema hoolimatus tööl põhjustas olulise vea projektis.
Liiklusõnnetus juhtus hoolimatuse tõttu, kui juht ei pööranud piisavalt tähelepanu teele.
Kohus mõistis süüdistatava õigeks, kuna tegu ei olnud tahtlik, vaid tingitud hoolimatusest.