metafüüsiline
Metafüüsiline on omadussõna, mis tähistab midagi füüsilisest maailmast kaugemale ulatuvat, abstraktset või üleloomulikku, mis puudutab olemise, tegelikkuse ja eksistentsi põhiküsimusi.
Metafüüsiline on omadussõna, mis kirjeldab nähtusi, mõtteid või küsimusi, mis ulatuvad füüsilisest, materiaalsest maailmast kaugemale. See viitab filosoofilisele valdkonnale, mis tegeleb olemise loomuse, tegelikkuse struktuuri, aja, ruumi, põhjuslikkuse ja eksistentsi fundamentaalsete küsimustega. Metafüüsilised küsimused on sellised nagu «Mis on reaalsus?», «Kas eksisteerib vaba tahe?», «Mis on aja loomus?» või «Mis on teadvuse olemus?». Igapäevases keelekasutuses tähistab metafüüsiline sageli midagi abstraktset, vaimset või üleloomulikku, mis ei ole otseselt tajutav meelte kaudu. Näiteks võidakse rääkida metafüüsilistest kogemustest, mis viitavad millegi transtsendentse või spirituaalse kogemisele. Filosoofias on metafüüsika üks vanimaid ja põhilisemaid valdkondi, mida on arendanud sellised mõtlejad nagu Aristoteles, Immanuel Kant ja Martin Heidegger. Eesti keeles kasutatakse sõna sageli ka laiemalt, märkimaks midagi väga abstraktset, teoreetilist või raskesti mõistetavat, mis ei ole seotud konkreetsete, praktiliste asjadega.
Etümoloogia
Pärineb kreeka keelest: meta (üle, peale, taga) + physis (loodus, füüsis). Algselt viitas Aristotelese teoste järjestusele, kus metafüüsika käsitlevad teosed paiknesid füüsikat käsitlevate teoste järel.
Kasutusnäited
Filosoofia loengul arutlesime metafüüsiliste küsimuste üle, nagu vaba tahte eksisteerimise probleem.
Tema luuletused on täis metafüüsilisi mõtisklusi elu mõtte ja surma olemuse üle.
See on liiga metafüüsiline arutelu minu jaoks, ma eelistan praktilisi teemasid.