ilmaasjata
Ilmaasjata on määrsõna, mis tähendab 'põhjuseta', 'asjatult' või 'ilma põhjuseta'. Väljendab, et miski toimub või toimub ilma mõistliku põhjuse või vajaduseta.
Ilmaasjata on eesti keele määrsõna, mis väljendab põhjusetust või asjatust. See tähendab, et miski toimub, juhtub või tehakse ilma mõistliku põhjuse, vajaduse või aluse olemasoluta. Sõna kannab sageli kergelt negatiivseid tähendusvarjundeid, viidates millegi mõttetusele või tarbetuks olemisele. Sõna kasutatakse laialdaselt nii igapäevases kõnekeeles kui ka kirjakeeles. Tüüpilistes kasutuskontekstides võidakse öelda, et keegi muretseb ilmaasjata (st põhjuseta), et midagi ei tohiks ilmaasjata raisata (st asjatult, mõttetult), või et kedagi ei tohiks ilmaasjata süüdistada (st ilma põhjuseta või aluseta). Sõna rõhutab sageli tegevuse või olukorra põhjendamatust või ebavajalikkust. Ilmaasjata on sünonüümne sõnadega 'asjata', 'põhjuseta', 'aluseta', 'tuulest tulnult' või 'ilma asjata'.
Etümoloogia
Liitsõna sõnadest 'ilma' (ilma millegi, millegi puudumisel) ja 'asjata' (asjata, põhjuseta). Koos moodustavad nad tugevdatud tähendusega väljendi 'ilma asjata' ehk täiesti põhjuseta.
Kasutusnäited
Ära muretse ilmaasjata, kõik läheb kindlasti hästi.
Ta süüdistas mind ilmaasjata valetamises, kuigi ma rääkisin tõtt.
Raha ei tohiks ilmaasjata raisata, vaid see peaks olema mõistlikult kasutatud.