informaalne
Informaalne tähendab mitteametlikku, vabat või argist. Kasutatakse olukordade, suhete, vestluste või riiete kohta, mis ei järgi rangeid reegleid ega nõua ametlikku lähenemist.
1. Mitteametlik, vaba või argine, mis ei järgi rangeid reegleid ega protokolli. Informaalne võib kirjeldada suhtlemisstiili, riietust, kohtumisi või suhteid, kus puudub ametlik raamistik või rangelt määratletud kord. Näiteks informaalne vestlus on vaba ja lõdvestunud, ilma ametliku struktuuri või etiketi järgimiseta. 2. Keeleteaduses viitab informaalne sõnakasutusele, mis on iseloomulik argisele kõnekeelele või mitteametlikule kirjakeelele, vastandina formaalsele või ametlikule keelekasutusele. Informaalses keeles kasutatakse sageli lühendeid, släng-sõnu ja lihtsamat grammatikat. 3. Sotsioloogias ja majanduses kirjeldab informaalne ametlikest struktuuridest väljaspool olevaid suhteid või tegevusi, nagu informaalne majandus või informaalsed sotsiaalsed võrgustikud. Sõna vastand on formaalne ehk ametlik.
Etümoloogia
Ladinakeelsest sõnast informalis, mis tuleneb sõnast forma ('vorm, kuju') eesliitega in- ('mitte'). Tähendab 'ilma kindla vormita, mitteametlik'.
Kasutusnäited
Kohtumine oli informaalse iseloomuga ja toimus kohvikus, mitte konverentsiruumis.
Ta kandis informaalset riietust – teksaseid ja T-särki.
Direktoriga on meil pigem informaalne suhe, räägime kõigest vabalt.
Vestlus jäi informaalseks ja puudutati teemasid väljaspool ametlikku päevakorda.