infoühiskond
Infoühiskond on ühiskonnakorraldus, kus info ja teadmiste loomine, töötlemine, edastamine ja kasutamine on majanduse ja ühiskonnaelu keskseks aluseks ning enamik inimesi töötab infosektoris või kasutab igapäevaselt infotehnoloogiat.
Infoühiskond on ühiskonna arengujärk, kus informatsioon ja teadmised on peamisteks tootmisvahenditeks ning majanduse aluseks. Selles ühiskonnas on info loomine, töötlemine, säilitamine ja edastamine kesksemal kohal kui traditsiooniline tööstustootmine. Enamik töökohti on seotud teadmiste ja info käitlemisega, mitte füüsilise tootmisega. Infoühiskonna tunnusteks on laialdane internetiühendus, digitaalsed avalikud teenused, elektroonilised suhtlusvahendid ja andmepõhine otsustamine kõigis eluvaldkondades. Infoühiskonna areng sai hoogu 1990. aastatel interneti ja arvutitehnoloogia massilise levikuga. Tänapäeval hõlmab see e-teenuseid, digiallkirja, nutiseadmeid, sotsiaalmeedia, pilveandmetöötlust ja tehisintellekti rakendusi igapäevaelus. Eesti on tuntud infoühiskonna eeskujuliku arendamise poolest, pakkudes elanikele e-teenuseid alates e-valimistest kuni digitaalse tervisekaarti ja e-residentsuseni. Infoühiskonna väljakutseteks on digipädevuse tagamine kõigile, küberturvalisus, privaatsuse kaitse ja digilõhe ületamine eri põlvkondade ja piirkondade vahel.
Kasutusnäited
Eesti on rahvusvaheliselt tunnustatud kui edukas infoühiskond, kus suurem osa avalikest teenustest on kättesaadavad digitaalselt.
Infoühiskonna areng on muutnud tööturu, luues uusi ameteid ja muutes vajalikuks pidevat oskuste täiendamist.
Valitsus investeerib infoühiskonna arengusse, et tagada kõigile elanikele juurdepääs kiirele internetile ja digioskustele.