sõnnik
Sõnnik on loomade väljaheited, mida kasutatakse põllumajanduses väetisena mullaviljakuse parandamiseks ja taimede toitmiseks.
Sõnnik on loomade (peamiselt koduloomade nagu veised, hobused, sead, kanad) väljaheiteid sisaldav orgaaniline aine, mida kasutatakse põllumajanduses looduslikuna väetisena. Sõnnik sisaldab toitaineid, eriti lämmastikku, fosforit ja kaaliumi, mis parandavad mulla viljakust ja aitavad taimedel kasvada. Sõnnikku kasutatakse nii värsket kui ka küpsenud (kompostitud) kujul. Lehtsõnnik koosneb loomade väljaheidetest koos allapanuks kasutatud põhuga (õled, turvas, saepuru), samas kui vedelsõnnik on põhuta ja vedelam. Sõnnik on oluline osa mahepõllundusest ja jätkusuutlikust põllumajandusest, kuna see on looduslik alternatiiv mineraalväetistele. Lisaks väetamisele parandab sõnnik ka mulla struktuuri, suurendades selle huumusesisaldust ja veepidamisvõimet. Sõnnikukäitlusel on ka keskkonnakaitse aspekt, kuna valesti ladustatud või liigkasutatud sõnnik võib saastada põhjavett ja pinnavett.
Etümoloogia
Eesti keeles lähtub sõna «sõnnik» vanast tegusõnast «sõnnama» (välja heitma, defekeerima). Sõna on tuletatud sama tüvest nagu «sõnnitu» (väljaheide).
Kasutusnäited
Talunik vedas sõnnikut kevadel põllule, et suurendada saaki.
Lehtsõnnik peab enne väljale viimist mitmeid kuid küpsema, et vältida taimede põletamist.
Mahepõllumajanduses on sõnniku kasutamine peamine viis mulla viljakuse säilitamiseks.