infusioon
Infusioon on ravimi või ravindusliku lahuse manustamine inimesele veeni tilguti kaudu. Laiemas tähenduses tähendab infusioon ka taimede leotamist kuumas vees, nagu tee valmistamine.
1. Meditsiinis on infusioon ravimi, vitamiinide, soolalahuse või muu ravindusliku vedeliku tilkviisiline manustamine otse veeni läbi infusioonisüsteemi (tilguti). Infusiooni kasutatakse näiteks vedelikupuuduse korrigeerimiseks, ravimite manustamiseks, toitainete andmiseks või verekaotuse kompenseerimiseks. Infusioonisüsteem koosneb vedelikukotist, tilgutist ja veenikateestrist. Infusioon võimaldab manustada ravimeid aeglaselt ja kontrollitult, mis on eriti oluline kriitilises seisundis patsientide ravimisel. 2. Toiduvalmistamises ja farmaatsias tähendab infusioon taimede, ürtide või ravimtaimede leotamist kuumas vees, et ekstraheerida nende toimeaineid. Kõige tavalisem näide on tee valmistamine, kus teetaimi leotatakse keeva veega. Infusiooni tehakse ka näiteks ravimtaimede puhul, et valmistada raviteed või tõmmiseid. See meetod erineb dekoktist (keedetisest), kus taimi keedetakse vees pikema aja jooksul. 3. Kokkamises kasutatakse infusiooni maitseainete lisamiseks, näiteks kui maitsestada õli ürtidega või alkoholi viljade või vürtsidega. See protsess võtab tavaliselt kauem aega kui meditsiiniline või tee valmistamiseks kasutatav infusioon.
Etümoloogia
Ladinakeelsest sõnast «infusio» (valamine sisse, leotamine), mis tuleneb verbist «infundere» (sisse valama).
Kasutusnäited
Haiglas pandi patsiendile käsivarre infusioon, et taastada vedelikutasakaalu.
Õde kontrollis infusiooni tilkumiskiirust ja vahetis ravinduslahuse kotti.
Piparmündi infusioon ehk teevesi aitab seedehäirete korral.
Arst määras antibiootikumi manustamise infusiooni teel, mitte süstidega.