iseäralik
Iseäralik on omadussõna, mis kirjeldab midagi ebatavalist, erilist või omamoodi, millel on ainult talle omased tunnused või käitumine.
Iseäralik tähistab midagi, mis erineb tavalisest või oodatust, millel on oma eripära või omapära. Sõna kannab neutraalset või veidi positiivset varjundit, erinevalt sõnast «veider», mis võib olla negatiivne. Iseäralist võib olla nii inimese käitumine, looduse nähtus, eseme kuju kui ka olukord või sündmus. Sõna rõhutab erilisust ilma otsese hinnanguta – iseäralik ei ole automaatselt halb ega hea, vain erinev. Kasutatakse sageli kirjeldamaks midagi, mis äratab tähelepanu oma ebatavalise olemuse tõttu. Näiteks võib öelda, et kellelgi on iseäralik huumorisoon või et loodusnähtus oli iseäralikult ilus. Sõna sobib nii kõnekeelde kui kirjakeelde, olles stiililt neutraalne.
Etümoloogia
Liitsõna osistest «ise» (iseenda, omale omane) ja «äralik» (tuletis sõnast «ära», mis osutab eristumisele või erilisusele). Sõna rõhutab iseenda eraldiseisvat olemust või eripära.
Kasutusnäited
Tal oli iseäralik viis rääkida, mis tegi ta kohe äratuntavaks.
Selles metsas valitseb iseäralik vaikus, mis tekitab kummalise tunde.
Kunstniku iseäralik stiil eristab teda teistest kaasaegsetest autoritest.