juurdekasv
Juurdekasv on mingi suuruse, koguse või hulga suurenemine või lisandumine teatud aja jooksul. Kasutatakse eelkõige elanikkonna, majanduse, taimede ja loomade arvulise või mõõtmelise suurenemise kohta.
Juurdekasv on mingi suuruse, koguse või hulga suurenemine või lisandumine teatud ajaperioodi jooksul. Mõistet kasutatakse paljudes valdkondades, kus mõõdetakse muutusi ja arengut. Demograafias tähistab juurdekasv elanikkonna suurenemist või vähenemist teatud ajavahemiku jooksul. Elanikkonna loomulik juurdekasv on sündide ja surmade vahe, samas kui kogu juurdekasv arvestab ka sisserände ja väljarändega. Eestis on viimastel aastakümnetel olnud loomulik juurdekasv negatiivne, mis tähendab, et sureb rohkem inimesi kui sünnib. Majanduses väljendab juurdekasv majanduslikku kasvu või ettevõtte käibe, kasumi või töötajate arvu suurenemist. Räägitakse näiteks SKP juurdeksvust või palgafondi juurdeksvust. Bioloogias ja põllumajanduses tähistab juurdekasv organismide kasvamist ja arengut. Näiteks puude, loomade või põllukultuuride pikkuse, massi või mahu suurenemine teatud perioodi jooksul. Metsanduses mõõdetakse metsa juurdekasvu kuupmeetrites aastas. Matemaatikas ja statistikas on juurdekasv muutuse suurus, mis võib olla nii absoluutne (näiteks 100 inimest) kui ka suhteline (näiteks 5 protsenti).
Etümoloogia
Liitsõna: juurde + kasv (kasvama). Väljendab midagi, mis kasvab juurde või lisandub olemasolevale.
Kasutusnäited
Eesti elanikkonna loomulik juurdekasv on olnud juba pikka aega negatiivne.
Ettevõtte käive näitas eelmisel aastal 15-protsendilist juurdekasvu.
Okaspuude juurdekasv aeglustub kuiva suve tõttu märgatavalt.
Pealinna rahvastiku juurdekasv tuleb peamiselt sisserändest teistest maakondadest.