kaasa
Kaasa on sõna, millel on mitu tähendust: 1) abikaasa, elukaaslane; 2) miski, mis kuulub kellegagi või millegi juurde; 3) tegusõna «kaasa aitama», «kaasa võtma» osana.
1. Kõige levinum tähendus on abikaasa või elukaaslane. Kasutatakse nii naiste kui meeste kohta, näiteks «ta tuli peole koos oma kaasaga». Sõna on neutraalsem kui «abikaasa» ja sobib ka mitteametlike suhete kohta. 2. Võib tähendada ka midagi, mis kuulub kellegagi või millegi juurde, on kaasas või osa mingist tervikust. Näiteks «kaasavara» (abikaasa vara), «kaasannid» (komplekti kuuluvad lisaesemed). 3. Esineb paljudes tegusõnades ja väljendites: «kaasa aitama» (abistama, panustama), «kaasa võtma» (endaga võtma), «kaasa tulema» (koos kellegagi liikuma), «kaasa elama» (kellegi olukorraga kaasa tundma), «kaasa rääkima» (otsuste tegemisel osalema). Neis väljendites kannab «kaasa» kaasatuse, kuulumise või liikumise tähendust. 4. Grammatilises mõttes on «kaasa» ka kaasaütleva käände (komitatiiv) tunnus eesti keeles, näiteks «sõbraga» (sõber + ga), kuigi tänapäeval kasutatakse sagedamini liidet -ga.
Etümoloogia
Pärineb muinaseesti sõnast, mis seostub kaasatuse ja kuulumisega. Sõnatüvi esineb ka teistes läänemeresoome keeltes sarnases tähenduses.
Kasutusnäited
Ta tutvustas mulle oma kaasa, kellega nad on juba kümme aastat koos olnud.
Üritus on mõeldud töötajatele ja nende kaasadele.
Palun võtke dokumendid kaasa, sest me vajame neid kohapeal.
Tema kaasa töötab samuti IT-valdkonnas.
Kogu pere elas võistlusega kaasa ja hoidis pöialt.