kalifaat

nimisõna neutraalne ajalugu

Kalifaat on islami riigikord, mida juhib kalif ehk Muhammedi järglane vaimuliku ja ilmaliku võimu kandjana. Ajalooliselt tähistab kalifaat ka sellise riigikorraga riiki või selle valdusterritooriumi.

Kalifaat on islami poliitiline ja usuline valitsemissüsteem, mille eesotsas seisab kalif (araabia keeles ḫalīfa). Kalif on islami usus prohvet Muhammedi järglane ja asendusjuht, kes ühendab endas nii vaimuliku kui ilmaliku võimu. Kalifaadi eesmärk on juhtida islami ummatti ehk usuühendust ning tagada šariaadi seaduste rakendamine.

Ajalooliselt on eksisteerinud mitu suurt kalifaati. Esimene oli Õigesti Juhitud Kalifaadi periood (632–661), millele järgnesid Umaijadide kalifaat (661–750), Abbasiidide kalifaat (750–1258 ja 1261–1517) ning Osmani kalifaat, mis kestis kuni 1924. aastani, mil Türgi Vabariik selle kaottas. Samuti eksisteeris keskajal Córdoba kalifaat Hispaanias ja Fatimidide kalifaat Põhja-Aafrikas.

Kaasajal on mõiste kasutatud propagandistlikult, eriti 2014. aastal, kui terrorirühmitus ISIS kuulutas välja nn Islamiriigi kalifaadi, mida aga valdav enamus islamimaailmast ei tunnustanud. Kalifaadi kui valitsemisvormi taastamine on püsinud teemana mõnede islamistlike liikumiste ideoloogias.

Termin väljendab islami ajaloos keskset institutsiooni, mis oli pikka aega oluline poliitiline ja usuline võimutegur Lähis-Idas, Põhja-Aafrikas ja osaliselt Euroopas.

Etümoloogia

Araabia sõnast ḫilāfa 'asendus, järglus, juhtimine', mis tuleneb verbist ḫalafa 'järgnema, asendama'.

Kasutusnäited

Osmani kalifaat likvideeriti 1924. aastal, mil Türgis kehtestati ilmalik vabariiklik kord.
Abbasiidide kalifaat oli islami kuldajastu keskus, kus õitsesid teadused ja kunstid.
Mõned äärmusrühmitused kasutavad kalifaadi ideed oma poliitiliste eesmärkide õigustamiseks.

Otsi järgmist sõna

Sõnad, mõisted ja teemad — selgitatud lihtsalt ja selgelt