kartul
Kartul on maailmas laialt kasvatatud mugultaim, mille maaalused mugulad on oluline toiduaine ja üks peamisi süsivesikute allikaid. Eestis on kartul traditsiooniline põllukultuur ja rahvustoiduna oluline osa toidukultuurist.
Kartul (Solanum tuberosum) on maavarsete mugulate tekkimise tõttu põllumajanduses kasvatatud taim kartulilaadsete sugukonnast. Kartulitaim kasvab maapinnal kuni 60–100 cm kõrguseks, kuid söödavad osad – tärkliserikked mugulad – arenevad maa all. Mugulad võivad olla erineva suuruse, kuju ja värvusega, sõltuvalt sordist. Kartul on üks maailma olulisemaid toidukultuure ja põhitoiduaine paljudes riikides, sealhulgas Eestis. Eesti toidukultuuris on kartul traditsiooniline lisand paljudele toitudele ning seda tarbitakse keedetuna, praetuna, hautisena või püreena. Kartul sisaldab süsivesikuid, vitamiine (eriti C-vitamiini), mineraalaineid ja kiudaineid. Lisaks toiduks kasutamisele valmistatakse kartlist ka tärklis, alkohol ja loomasööt. Kartul jõudis Euroopasse 16. sajandil Lõuna-Ameerikast, kus seda olid kasvatanud Andide mäestiku rahvad juba tuhandeid aastaid. Eestis hakati kartuleid laialdasemalt kasvatama 18. sajandi lõpus ja 19. sajandil. Tänapäeval on kartul Eesti põllumajanduses oluline kultuur nii toiduks kui ka seemne- ja tööstuskartulina.
Etümoloogia
Eesti keelde laenatud saksa keelest (Kartoffel), mis omakorda pärineb itaalia sõnast tartufolo (trühvel). Lõplik algallikas on Lõuna-Ameerika keeltest, kus kartul on päritolumaal.
Kasutusnäited
Keetsin lõunaks kartuleid ja praadin kõrvale liha.
Eestis kasvatatakse igal aastal tuhandeid hektareid kartuleid.
Kartuli koorimine on üks igapäevasemaid köögitöid.
Vanaema teeb maailma paremat kartulisalatit.