heidutus
Heidutus on tegevus või meetod, millega püütakse kedagi millestki loobuma või midagi tegemast, enamasti hirmutamise või tagajärgede ähvardamise kaudu.
Heidutus on tegevus, mille eesmärk on takistada kedagi mingit tegu sooritamast või mingit tegevust jätkamast, kasutades selleks hirmutamist, ähvardamist või võimalike negatiivsete tagajärgede näitamist. Heidutus toimib psühholoogilise mõjutamise kaudu, pannes potentsiaalse tegutseja kaaluma oma kavatsuste kulusid ja riske. Sõjanduses ja julgeolekupoliitikas on heidutus oluline strateegiline põhimõte. Näiteks tuumaheidutus külma sõja ajastul tugines põhimõttele, et vastaspool loobub rünnakust, sest peab arvestama hävitava vastulöögiga. Samuti kasutatakse heidutusmeetmeid kuritegevuse vastu võitlemisel – karmid karistused peavad heidutama potentsiaalseid kurjategijaid seadust rikkumast. Igapäevaelus võib heidutus olla ka vähem otsene, näiteks turvakaamerate paigaldamine võib heidutada vargaid ilma, et neid kunagi kasutada tuleks. Heidutuse efektiivsus sõltub sellest, kui usaldusväärselt ja veenvalt suudetakse võimalikke tagajärgi edasi anda ning kui tõsiselt ohtu tajutakse.
Etümoloogia
Tuletatud tegusõnast «heidutama», mis omakorda lähtub tegusõnast «heitma» (kellegi plaani või soovi ümber lükkama, tagasi tõrjuma).
Kasutusnäited
NATO tuumarelvad toimivad heidutusena võimaliku agressori vastu.
Ranged karistused on mõeldud heidutuseks joobes juhtimise vastu.
Valvekaamerad on pigem heidutuseks kui tegelikuks turvameetmeks.