karu
Karu on suur kiskjaimetaja, kes kuulub karulaadsete seltsi. Eestis elab pruunkaru, kes on üks meie suurimaid metsloomaliike.
Karu on suur kiskjaimetaja, kes kuulub karulaadsete (Ursidae) seltsi. Maailmas elab kaheksa karuliiki, sealhulgas pruunkaru, jääkaru, mustakaru ja pandakaru. Karu iseloomustavad jõuline kehaehitus, paksu karusnahk, lühike saba ja võimas lihaskond. Kuigi karud on kiskjad, toituvad paljud liigid kõigest - marjadest ja taimedest kuni kaladeni ja väiksematele loomadeni. Eestis elab pruunkaru (Ursus arctos), kes on meie suurim kiskja ja ulatub kaalult kuni 300 kilogrammini. Eesti karukannas on hinnanguliselt 700-800 isendit, kes elavad peamiselt Ida- ja Kagu-Eestis. Karu on Eestis looduskaitse all, kuid piiratud aastase küttimiskvoodiga. Karud talvituvad pesas, kuhu nad tõmbuvad talveunele, mis pole aga päris talveunenäoline sügav uinak. Eesti rahvakultuuris on karusümbolil tugev koht - teda on austatud kui metsa valitsejat ja kutsutud viisakalt «mesnikuks» või «kõverjalaks», et karu nime otse välja hääldamata tema viha vältida.
Etümoloogia
Uurali algkeelest, eesti keeles on karu olnud tabukeelne sõna ja teda on rahvapäraselt kutsutud ka mesikäpaks, mesnikuks või kõverjalaks
Kasutusnäited
Metsas jalutades tuleb olla ettevaatlik, et juhuslikult karuga kokku ei putuks.
Eesti karud tõmbuvad talveks pesadesse magama ja ärkavad kevadel, kui ilmad soojenevad.
Jahimehed peavad rangelt kinni karu küttimiskvoodist, et liigi arvukus püsiks stabiilne.