sisemaa
Sisemaa on riigi või piirkonna rannikust eemal paiknev ala, mis ei piirne mere ega ookeaniga. Eestis viitab sisemaa tavaliselt mandriosa keskosadele, mis asuvad kaugemal Läänemere rannikust.
Sisemaa on geograafiline mõiste, mis tähistab riigi või piirkonna rannikualast eemale jäävat territooriumi. See on vastandmõiste rannikule või rannaaladele. Sisemaa puhul on iseloomulik, et seal puudub vahetu ligipääs merele ning kliima on tavaliselt mandrilikum kui rannikualadel. Eesti kontekstis peetakse sisemaaks peamiselt riigi keskosi, nagu Järvamaa, Viljandimaa, Jõgevamaa ja Võrumaa, mis jäävad kaugemale Läänemere rannikust. Sisemaa piirkonnad erinevad rannikualadest nii kliima, looduse kui ka majanduse poolest – seal on vähem kalandust ja merega seotud tegevusi ning rohkem põllumajandust ja metsamajandust. Ajaloolis-kultuurilises mõttes on sisemaal oma eripära, kuna meremõjud ja kontaktid välismaailmaga on seal olnud väiksemad kui ranniku suurlinnades. Sisemaa asulad ja linnad on kujunenud sageli maismaakohtadel olevate kaubateede, jõgede või teiste looduslike tegurite mõjul.
Etümoloogia
Liitsõna sõnadest «sise-» (sees, sisemuses) ja «maa» (territoorium, ala), tähistades maa siseosa, mis jääb rannikust eemale.
Kasutusnäited
Eesti sisemaal on kliima mandrilikum kui rannikul, talved on külmemad ja suved soojemad.
Viljandi asub sisemaal, kaugel merest, mistõttu seal pole rannakultuuri nii tugevalt tunda.
Sisemaa linnades on elutempo rahulikum kui suuremates sadamalinnades nagu Tallinn või Pärnu.