rannik
Rannik on maa ja mere kohtumisala, rannaäärne maa-ala või rannajoon. Eestis on rannik oluline nii looduskaitse, turismi kui ka asustuse seisukohast.
Rannik on maa ja mere (või järve) vahelise üleminekuala moodustav maa-ala, mis ulatub rannajoonest maismaale. Rannik hõlmab rannajoonest sisemaale ulatuvat vöödit koos rannaäärsete maastikelementidega nagu rand, pank, luited ja rannaäärne taimestik. Eesti rannikul on pikkuseks kokku üle 3700 km, arvestades mandriranniku ja saarte randadega. Eesti rannik on kujunenud pärast jääaja lõppu Läänemere arenguga ning seda iseloomustavad paljud rannavormid: liivarannad, pankrannad, rahnerannad ja laiad madalikud. Rannikuala on oluline nii majanduslikult (sadamad, kalandus, turism) kui ka looduskaitse seisukohast, sisaldades erinevaid elupaiku ja kaitstavaid liike. Eesti rannikuala hõlmab ka paljusid kaitsealasid ja Natura 2000 võrgustiku alasid. Rannikul elab märkimisväärne osa Eesti elanikkonnast, suuremad linnad nagu Tallinn, Pärnu ja Narva-Jõesuu asuvad rannikul.
Etümoloogia
Tuleneb sõnast «rand», millele on lisatud kollektiivsufiksi -ik. Sõna «rand» on läänemeresoome päritolu ning seotud rootsi keele sõnaga «rand» (äär, rand).
Kasutusnäited
Eesti rannik on väga mitmekesine, siit leiab nii liivarändi kui ka pankranniku.
Suviti on rannik populaarne puhkusesihtkoht.
Läänemere rannikul elab palju haruldasi linnuliike.