ainus
Ainus on omadussõna, mis tähistab ühte ainsust, millest muud pole olemas või pole mainimisväärne.
Sõna "ainus" kasutamisel väljendatakse, et midagi on ainulaadne, omaette kategoorias või et sellest pole teisi võrdväärseid juhtumeid. See võib tähendada nii arvulist ühtsust (üks ja mitte rohkem) kui ka omapära või erilisust. Ainus on järjestikku kasutust leidnud eesti keeles mitmes tähenduses: "ainult üks" (quantitatiivne), "piiramatu või erilisuse väljendamine" (kvalitatatiivne) ja "ühtaegu ainus ja pealegi" (rõhuv tähendus). Sõna ilmub nii kirjanduses, igapäevaelus kui ka ametlikus keeles, kus see täidab defineerivat rolli - näiteks kui öeldakse, et keegi on ainuke põhjus millekski. Emotsionaalne alateoon on tihti positiivne (nt "ainus ilu"), kuid kontekstist sõltudes võib olla neutraalne või isegi negatiivne.
Etümoloogia
Pärineb vanast eesti keelest, tõenäoliselt seotud sõnaga "ain" (üksi); soome keeles "ainoa" (ainus).
Kasutusnäited
Ta oli ainus inimene, kes teda mõistis.
Ainus võimalus oli õhtuseid transpordisse pöörduda.
See oli ainus kord, kui ta sellist otsust tegi.