muda
Muda on pehme, märg ja kleepuv pinnas, mis koosneb peeneks muutunud mullast, saviosakestest ja veest ning esineb tavaliselt veekogude põhjas, randades või soistel aladel.
Muda on pehme, märg ja kleepuv pinnas, mis tekib peeneks muutunud mullaosakeste, savi, orgaanilise aine ja vee segunemise tulemusena. Muda leidub tavaliselt veekogude (järvede, jõgede, kraavide) põhjas ja randades, samuti soistel ja märjadel aladel. Muda konsistents võib olla väga erinev – alates vedela porilisest massist kuni paksema savilise mudani. Muda võib sisaldada ka lagunemas olevat taimset ja loomset materjali ning mikroorganisme. Paljudes kultuurides on muda kasutusel ravieesmärkidel spaaprotseduuri osana (näiteks mudavannid ja mudaravid), samuti kosmeetiliste savimaskide kujul. Mudasid kasutatakse ka ehituses (näiteks savitööstuses) ja põllumajanduses. Mudane pinnas muutub kuivades oludes kõvaks ja pragude võrgustikuga kattunud pinnaks ning märjas olekus on see väga libeda ja ohtliku pinnasena, kus on raske liikuda ja kergesti kinni jääda. Igapäevakeeles kasutatakse väljendit «mudane ilm» vihmase ja poriste ilmaolude kohta ning fraasi «mudasse jääma» millegi ebaõnnestumise või takerdumise kohta.
Etümoloogia
Soome-ugri päritolu sõna, vasted esinuvad ka soome keeles (muta) ja teistes läänemeresoome keeltes.
Kasutusnäited
Pärast vihma oli õu täis muda ja lapsel läksid saapad kohe mustaks.
Järve põhjas oli paks muda kiht, mis tõusis üles iga kord, kui keegi sügavasse kohta astus.
Spaas pakutakse mudaravi, kus kehale kantakse soojendatud muda, mis peaks nahka puhastama ja lõdvestama.
Autod jäid põlluteel mudasse kinni ja oli vaja traktori abi.
Pärast üleujutust oli kogu esimene korrus kaetud mudaga ja oma.