sõjategevus
Sõjategevus on sõjaliste operatsioonide läbiviimine, mis hõlmab võitlust, sõjalisi manöövreid ja lahinguid vaenlase vastu. Sõjategevus võib hõlmata maa-, õhu-, mere- ja küberoperatsioone ning toimub tavaliselt sõja või relvakonfliktide ajal.
Sõjategevus on üldnimetus kõikidele sõjalistele operatsioonidele ja tegevustele, mida relvajõud konflikti ajal läbi viivad. See hõlmab lahinguid, pealetunge, kaitseoperatsioone, taktikalisi manöövreid, luure- ja luuretõrjetegevust ning muud sõjalist tegevust vaenlase vastu. Sõjategevus võib toimuda erinevates valdkondades: maismaasõda (infanteeria, tankid, suurtükivägi), õhusõda (hävitajad, pommitajad, õhutõrje), meresõda (laevastik, allveelaevad) ning kaasaegses kontekstis ka küberruumis ja inforuumis. Sõjategevuse ulatus võib olla kohalik piirkonflikt, ulatuslik sõda mitme rindega või sõjategevus mitmes riigis samaaegselt. Rahvusvahelisel tasandil reguleerib sõjategevust sõjaõigus ehk humanitaarõigus, mis kehtestab reeglid sihtmärkide valiku, tsiviilelanikkonna kaitse ja sõjavangide kohtlemise kohta. Eesti ajaloos on olulised sõjategevuse perioodid olnud Vabadussõda 1918-1920, Teine maailmasõda 1939-1945 ning kaasajal osaletakse rahvusvahelistes sõjalistes missioonides NATO ja ÜRO egiidi all. Mõiste erinevaks tavalisest rahuaegsest sõjaväeteenistusest ja -väljaõppest, mis ei ole aktiivne võitlus vaenlase vastu.
Etümoloogia
Liitsõna: sõja (sõda) + tegevus (tegevus, aktiivsus). Eesti keeles kasutusel vähemalt 19. sajandi lõpust.
Kasutusnäited
Esimese maailmasõja ajal toimus ulatuslik sõjategevus kogu Euroopas.
Ukrainas jätkub intensiivne sõjategevus eriti riigi idaosas ja lõunaosas.
Vabadussõja käigus peatus sõjategevus talvel 1918-1919 osaliselt külmade ilmade tõttu.