lahutamine
Lahutamine on matemaatikas põhitehe, mille käigus leitakse kahe arvu vahe ehk arvu ühest arvust lahutamise tulemus. Samuti abielu või partnerluse lõpetamine juriidiliselt või faktiliselt.
1. Matemaatikas on lahutamine üks neljast põhitehteks, mille käigus võetakse ühest arvust (millest lahutatakse) teist arvu (millega lahutatakse) ning tulemuseks on vahe. Märgitakse miinusmärgiga (−). Näiteks tehtega 5 − 2 = 3 lahutatakse arvust viis arv kaks ja tulemuseks on kolm. Lahutamine on liitmise pöördtehe ehk liitmise vastand. Algklassides õpivad lapsed lahutamist koos liitmise, korrutamise ja jagamisega kui põhilisi arvutusoskusi. 2. Abielu lahutamine ehk lahutus on abielu õiguslik lõpetamine kohtu otsusega. Eestis saab abielu lahutada kohtus, kui abielu on pöördumatult lagunenud ja abielupoolte kooselu on muutunud võimatuks. Lahutamine reguleerib abikaasade varalisi suhteid, ülalpidamist ja laste hooldusõigust. 3. Kemistrikas ja füüsikas on lahutamine (lahustumine) aine jaotumine erinevateks komponentideks või molekulide jaotumine lahustis.
Etümoloogia
Tuleneb eesti tegusõnast «lahutama», mis omakorda seostub sõnaga «lahku minema», «lahtiseks tegema».
Kasutusnäited
Esimeses klassis õpivad lapsed lahutamist kahekümneni.
Abielu lahutamine nõuab kohtumenetlust ja seda saab taotleda siis, kui kooselu on muutunud võimatuks.
Lahutamine on korrutamise pöördtehe, nagu jagamine on jagamise pöördtehe.