kassapõhine arvestus
Kassapõhine arvestus on raamatupidamise meetod, kus tulud ja kulud kajastatakse raamatupidamises alles siis, kui raha tegelikult laekub või välja makstakse, mitte arve koostamise või kaubatarne hetkel.
Kassapõhine arvestus on raamatupidamise põhimõte, mille puhul tehinguid kajastatakse ainult raha liikumise hetkel. See tähendab, et tulu kantakse raamatupidamisse alles siis, kui klient on raha kontole kandnud, ja kulu siis, kui arve on tasutud. See erineb tekkepõhisest arvestusest, kus tehingud kajastatakse nende toimumise hetkel olenemata raha liikumisest. Eestis on kassapõhist arvestust lubatud kasutada füüsilisest isikust ettevõtjatel (FIE) ja väikeettevõtjatel, kelle aastane käive ei ületa seaduses kehtestatud piirmäära. Suuremad ettevõtted peavad kasutama tekkepõhist arvestust. Kassapõhine arvestus on lihtsam ja aitab paremini jälgida ettevõtte tegelikku rahalist seisu, kuna näitab reaalselt olemasolevat raha. Samas ei pruugi see anda täpset pilti ettevõtte majandustegevusest pikemas perspektiivis, kuna ei arvesta tasumata arveid ega tulevasi kohustusi.
Kasutusnäited
Väikeettevõtja saab valida kassapõhise arvestuse, mis lihtsustab oluliselt raamatupidamist.
Kassapõhise arvestuse puhul kantakse tulu raamatupidamisse alles siis, kui raha kontole jõuab.
FIE-na kasutan kassapõhist arvestust, sest see näitab täpselt, kui palju mul hetkel raha on.