kettaheide

nimisõna neutraalne sport

Kettaheide on kergejõustikuala, kus sportlane heidab eriskujulise ketta võimalikult kaugele. Kuulub tehniliste alade hulka ja on olümpiaspordiala.

Kettaheide on kergejõustikuala, kus sportlane heidab spetsiaalset ketast võimalikult kaugele. Heitmine toimub 2,5-meetrise läbimõõduga ringist, kus sportlane keerutab ketast käes ning annab selle lendu pöördusliku liigutusega. Ketas on meestel 2 kg ja naistel 1 kg raskune, selle läbimõõt on meestel 22 cm ja naistel 18 cm. Kettaheide on üks neljast heiteala kergejõustikudistsipliinist koos odaviske, kuulitõuke ja vasaraheitmisega. Ala on olnud olümpiamängude kavas alates 1896. aastast meestel ja 1928. aastast naistel. Kettaheide nõuab sportlaselt nii jõudu, kiirust kui ka head tehnikat. Heite õnnestumiseks peab sportlane jääma heiteringi piiridesse ja ketas peab maanduma märgistatud sektoris. Konkurentsil on igal sportlasel tavaliselt kuus katset, millest arvestatakse parim tulemus. Maailmarekordid on meestel üle 74 meetri ja naistel üle 76 meetri.

Kasutusnäited

Gerd Kanter võitis kettaheites 2008. aasta Pekingi olümpiamängudel kuldmedali.
Kettaheide nõuab sportlaselt head koordinatsiooni ja tugevaid õlavoole.
Noored kergejõustiklased alustasid treeningut kettaheitega staadionil.

Otsi järgmist sõna

Sõnad, mõisted ja teemad — selgitatud lihtsalt ja selgelt