kihlvedu
Kihlvedu on kahe või enama poole vaheline kokkulepe, mille puhul osapooltega seotud isikud panevad ülesandeks ära arvata mingi tulevikus toimuva sündmuse tulemuse ning kaotanud pool maksab võitjale kokkulepitud summa või täidab mõne muu kohustuse.
Kihlvedu on kokkulepe kahe või enama osapoole vahel, kus püütakse ära arvata mingi tulevase sündmuse tulemust ning kaotanud pool maksab võitjale kokkulepitud summa, teeb mingi teo või täidab mõne muu kohustuse. Tavaliselt pannakse kihla raha, kuid kihlveo ese võib olla ka mõni muu väärtuslik asi või tegevus. Kihlveo võib sõlmida näiteks spordivõistluste tulemuste, poliitiliste sündmuste või igapäevaelu väidete üle. Spordikihlvedude puhul on levinud kihlveokontorid, kus saab erinevate võistluste tulemustele panuseid teha. Eestis reguleerib hasartmänge ja kihlvedusid hasartmänguseadus, mis näeb ette litsentsikohustuse kihlveokorraldajatele. Kihlvedu omaneb ka rahvakeelset väljenduslikku tähendust, näiteks «teeme kihlveo!» tähendab väljakutset või kindlustunnet mingi väite õigsuses. Ajalooliselt on kihlvedu olnud levinud paljudes kultuurides ja seda mainitakse juba antiikaja kirjandustes.
Etümoloogia
Liitsõna kihla (genitiiv sõnast kihl, mis tähendab panust või tagatist) ja vedu (tegusõnast vedama, siin tähenduses «kellegagi kihla vedama»).
Kasutusnäited
Sõbrad tegid kihlveo, et kui Eesti jalgpallikoondis võidab, maksab kaotaja õhtusöögid.
Kihlveokontoris sai teha kihlveo jalgpalli MM-finaalvõistluse tulemuse peale.
Kihlvedu sõlmiti väite peale, kas homme sajab lund või mitte.